Väärismetallide kõvajoodisjootmise protsessi analüüs

Väärismetallid tähistavad peamiselt Au, Ag, Pd, Pt ja muid materjale, millel on hea elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, korrosioonikindlus ja kõrge sulamistemperatuur. Neid kasutatakse laialdaselt avatud ja suletud ahelaga komponentide valmistamisel elektriseadmetes.

 

 

Väärismetallide kõvajoodisjootmise omadused:
Elektrošokimaterjalina on väärismetalli ühiseks tunnuseks väike kõvajoodispind, mis nõuab, et kõvajoodismetallil oleks hea löögikindlus, kõrge tugevus, teatav oksüdatsioonikindlus ja see talub kaarrünnakut, kuid ei muuda kontaktmaterjali omadusi ja komponentide elektrilist jõudlust. . Elektrišokkjoodisjootmise ala piiratuse tõttu ei ole täitematerjali ülevool lubatud. Jootmisprotsessi parameetreid tuleks rangelt kontrollida.

Väärismetallist kontaktide jootmiseks saab kasutada enamikku kuumutusmeetodeid. Leekjoodisjootmist kasutatakse tavaliselt suuremate kontaktsõlmede jaoks. Induktsioonjoodisjootmine sobib masstootmiseks. Takistusjootmist saab teostada tavalise takistuskeevitajaga, kuid valida tuleks väiksem vool ja pikem jootmisaeg, elektroodina võib kasutada süsinikplokki. Ahjujoodisjootmist saab kasutada siis, kui korraga on vaja jootma suurt hulka kontaktkomponente või kui ühel komponendil on joodetud mitu kontakti. Väärismetalle joodetakse atmosfääris tavaliste meetoditega. Saadud vuukide kvaliteet on halb ja vaakumjoodisega jootmisel saadakse kvaliteetsed vuugid, ilma et see mõjutaks materjali ennast.

Täitemetalli valik väärismetallide kõvajoodisjootmiseks:
Kulla ja selle sulami kontaktide kõvajoodisjootmiseks kasutatakse peamiselt hõbeda- ja vasepõhiseid jooteid, mis mitte ainult ei taga kõvajoodisjootmise õmbluse elektrijuhtivust, vaid muudavad selle ka kergesti märjaks. Kui vuugi juhtivuse nõue on täidetud, võib kasutada Ni, Pd, Pt ja muid elemente sisaldavat joodist. Samuti on võimalik kasutada kõvajoodisjootmise täitemetalle nikli- ja koobaltisulamitega ning hea oksüdatsioonikindlusega, näiteks Ag-cu-Ti täitematerjali, jootmistemperatuuril mitte kõrgemal kui 1000 C.

Hõbeda pinnal tekkiv hõbeoksiid ei ole stabiilne ja seda saab kergesti jootma. Hõbedajootmise jooteainena võib kasutada tsinkkloriidi vesilahuse või kampoliga Sn-Pb joodet. Hõbejoodet kasutatakse sageli kõvajoodisjootmiseks, täitemetalliks booraks, boorhape või nende segu. Hõbedapõhiseid jooteid nagu B-Ag61CuIn, B-Ag59CuSn ja B-Ag72Cu kasutatakse peamiselt hõbeda ja selle hõbedasulami kontaktide vaakumjoodisjootmiseks.

Pallaadiumikontaktide kõvajoodisjootmist saab teostada kas kulla- või niklipõhiste kergesti moodustatavate lahustitega või hõbeda-, vase- või mangaanipõhiste joodistega.

Laialdaselt kasutatakse kõvajoodisega plaatina ja selle plaatinasulami kontakte, hõbeda-, vase-, kulla- või pallaadiumipõhiseid jooteid. Valitud on joodis B-Au70Pt30, mis mitte ainult ei muuda plaatina värvi, vaid võib ka tõhusalt parandada ümbersulamistemperatuuri ning suurendada jootekoha tugevust ja kõvadust. B-Ti49Cu49Be2 joodis on saadaval, kui plaatinakontaktid tuleb joota otse Kovari sulamile. Plaatinakontaktide puhul, mis töötavad mittesöövitavas keskkonnas temperatuuril kuni 400 C, tuleks eelistada madalate kuludega ja heade protsesside jõudlusega puhast hapnikuvaba vaskjoodet.

Enne kõvajoodisjootmist tuleb keevitusosi, eriti kontaktkomponente, kontrollida ja tunda. Lehest välja stantsitud või liistude küljest ära lõigatud kontakte ei tohi stantsimise ega lõikamise teel deformeeruda. Pööramise, täppispressimise ja sepistamise teel moodustatud kontakti jootmispind peab olema sirge, et tagada hea kontakt toe tasase pinnaga. Keevitatavate osade või mis tahes raadiusega pinnad peavad olema ühtlaselt sobitatud, et kõvajoodisjootmise ajal kapillaaride toimimine oleks õige.

Enne erinevate kontaktide kõvajoodisjootmist tuleb keevisõmbluse pinnalt oksiidkile keemilise või mehaanilise vahendiga eemaldada ning keevisõmbluse pind hoolikalt bensiini või alkoholiga puhastada, et eemaldada märgumist takistav rasv, rasv, tolm ja mustus. voolu.

Väikeste keevisõmbluste puhul kasutage eelpositsioneerimiseks liime, et vältida nihkumist ahju laadimise, täitematerjali laadimise ja muude käsitsemisprotsesside ajal. Kasutatavad liimid ei tohiks kõvajoodisjootmist kahjustada. Suurte keevisõmbluste või spetsiaalsete kontaktide korral tuleb montaaži positsioneerimine teha keevisõmbluse stabiliseerimiseks tõstetud või soontega klambrite abil.

Väärismetallmaterjalide hea soojusjuhtivuse tõttu tuleks küttekiirus määrata vastavalt materjali tüübile. Jahutuskiirust tuleks korralikult reguleerida, et kõvajoodisega vuugi pinge oleks ühtlane. Kuumutamismeetod peaks võimaldama kõvajoodisega osadel jõuda samal ajal kõvajoodistemperatuurini. Väiksemate väärismetallkontaktide puhul tuleks vältida otsest kuumutamist ja elektrit juhtivat kuumutamist võib teostada ka teiste osadega. Kontaktidele tuleb rakendada teatud survet, et hoida need fikseerituna, kuni joote sulab ja voolab. Kontaktaluste või tugede jäikuse säilitamiseks tuleks vältida lõõmutamist ja kuumutamist võib piirata kõvajoodispinna alaga, nt reguleerides leegi, induktsioon- või takistusjootmise asendit. Lisaks sellele, et vältida väärismetallide lahustumist kõvajoodisjootmise täitemetallis, võib võtta selliseid meetmeid nagu kõvajoodisjootmise täitemetalli koguse reguleerimine, liigse kuumenemise vältimine, kõvajoodisjootmistemperatuuril kõvajoodisjootmise aja piiramine ja soojuse ühtlane jaotumine.